14. novembril käisime külas Rakvere Waldorfkooli 3. klassil. Meie õpime esimest aastat eesti keeles ning neil on igal nädalal vene keele tunnid. Külla läksime, et saaksime omavahel mõlemas keeles rääkida, koos mängida ja näha, et teisest rahvusest lapsed on täitsa samasugused, kui meie ise. Rakverre sõitsime liinibussiga. Waldorfool on vanaaegses puust majas ja näeb välja hoopis erinev koolist, kus meie õpime. 3. klassi võõrustajad lugesid meile kaks venekeelset luuletust ning ühe eestikeelse luuletuse. Koos mängisime kõigepealt tutvumiseks nimemängu. Iga laps tegi mingi liigutuste kombinatsiooni ning ütles oma nime. Siis kordasid seda kõik ringis seisvad õpilased. Saime teada, et mõlemas klassis on kaks Artjomi ja kaks Aleksit (Alex). Kui nimed olid meelde jäetud, mängisime lõngakera mängu. Viskasime lõngakera ning igaüks ütles, mis talle meeldib. Lõpuks moodustus ühtne ämblikuvõrk. Nüüd tuli tagurpidi tagasi tulla ja meelde tuletada, mida eelnev laps oli öelnud. Mis talle meeldis? Päris paljudel oli see ka meeles. Õpetaja Katre tegi segameeskonnad ja mängisime tekimängu. See oli nii-öelda kahesuunaline keelekümblus. Põrandal olid pildid ning kummastki võistkonnast tuli laps ja võttis ühe pildi. Õpetajad lasid teki alla ja kumb õpilane jõudis esimesena öelda, mis teise võistkonna pildil, sai enda meeskonda juurde võtta ühe mängija. Eesti kooli lapsed pidid vastama vene keeles ja vene kooli lapsed nimetama fotode järgi eesti keeles asju. Viimased 20 minutit tegid kõik jõulukaunistusi, mis lähevad klassi aknale. Meelde jäid koolist kõigile muusikariistad. Väikesed keelekümblejad kuulasid õpetaja Merle flöödimängu ja proovisid kannelt mängida. Küll oleks tore, kui ka meil oleks mingid pillid klassis! Siis sättisime kõik ennast bussi peale ja sõitsime koju. Esimene kohtumine läks hästi, keegi ei kartnud suhelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar